01. oktoobrist lähevad kõigi meie asutuse poolt osutatavate teenuste pakkumised üle Lihula Südamekodud OÜ-le. Lepingupartneritele jäävad kehtima olemasolevad lepingud, teenuste osutamises muutusi ei toimu.




 




«
»



 

Meie lood

TÜDRUK ASTANGULT

Sirlet on meie päevakeskuses Päikesekiir esimest aastat. Aastaid tagasi on ta ka meie keskuses teenusel olnud, aga siis ei sujunud kõik nii nagu Sirlet oleks soovinud. Suhted kaaslastega ei olnud head, nagu Sirlet ise ütleb „Mina ei sobinud nende seltskonda, alati oli mingi riid“.

Sirlet on olnud väga tubli, ta on õppinud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses. Astangu aastaid peab Sirlet siiani oma elu parimateks. Kõik sujus ülihästi, elutingimused kohandatud keskuses võimaldasid iseseisvalt hakkama saada ja tulevikulootused olid taevastes kõrgustes.

Astangu inkubaatoritingimustest tavaellu tagasi potsatamine oli Sirletile taas üks karm kogemus. Oma perekonnaga kokku elama jääda tal korda ei läinud, aastatega tekkinud võõrdumist ei tee tasa pelgalt teadmine, et ollakse lähisugulased.

Möödunud aasta sügisel kutsus meie juhataja Vanda Sirleti taas päevakeskusesse. Hea haldja Anu julgustamisel tuligi Sirlet meie hulka. Algul oli Sirlet ettevaatlik, eks eelmine halb kogemus oli meeles veel. Esimese nädala lõpuks oli Sirlet juba meie oma tüdruk.

Ükski töö ei jää Sirletil tegemata, on see siis käsitöö, söögi valmistamine, töö tegemine keskuses või laadal kõikide valmistatud käsitöö müümine. Sirlet on alati abivalmis ja tema peale võib alati loota. Ükski tegemine ei jää tegemata, on see päevakeskusesse tulek või kirikusse minek.


MEIE AIVAR

Aivar on sündinud Tallinnas ja tuli koos emaga elama Lihulasse, kui Aivar oli 5-aastane.

Aivari elu on kulgenud üle kivide ja kändude. Oma rõõmsameelsuse ja heatahtliku olekuga sattusid tekkisid sõbrad, kellele meeldis pidutsemine. Aivari elukene veeres aina allapoole ja allapoole, nii ka allapoole veeres Aivari tervis.

Iga tunneli lõpus paistab valgus, nii tuli see valgus ka Aivari ellu. Ta asus meie keskusesse hooldusteenusele, tänu heale hoolitsusele paranes Aivar jõudsalt. Vahepeal oli aga põlenud ära tema kodu ja nii saigi Aivari uueks koduks meie asutus.

Igal hommikul tuleb Aivar päevakeskusesse rõõmsa tujuga ja veedab aktiivselt siin oma päeva. Algul oli ta vaikne ja vaatas eemalt teiste tegutsemist. Ta kartis valesti värvida pilte, arvas alati, et tema ei saa millegagi hakkama.

Nüüd on aga Aivar meil üks julge ja rõõmsameelne härrasmees. Ükski töö ei tekita hirmu ja ükski asjakohane nali ei jää ütlemata.

Sellel kevadel reisis meie päevakeskus külla sõpradele Soome. Aivari suurim unistus täitus selle reisi ajal: ta kohtus oma õdedega Soomes, kaasas omatehtud kingitused.

Sellist Aivarit, nagu on praegune Aivar, ei tunne keegi Lihulas ära. Ta ongi tõeline päikesekiir: heatahtlik, tegus, abivalmis ja alati rõõmsameelne.

Aivari kuldsed sõnad „Päevakeskus Päikesekiir on minu teine kodu”


TEADMISTE JANULINE JÜRI

Jüri on üks tõsine ja teadmiste januline härrasmees. Jüri külastab päevakeskust alati peale lõunat, siis on ajalehed juba teda ootamas.

Lugenud läbi ajalehed ja uued ajakirjad tutvub ta teiste tööde ja tegemistega. Talle pakub alati huvi, mida teised kliendid on teinud, kui see talle tundub huvitav tegevus, siis soovib ta ka ise kätt proovida. Talle meeldib LEGO klotsidest ehitada lennukeid ja autosid, ehete parandamise vastu tundis ta suurt huvi ja avaldas arvamust, kuidas neid paremini parandada saaks.

Nüüd, kus päevakeskuses ka juba päris tööd tehakse, pakkusime ka Jürile võimalust tööd teha. Alguses ta veidike kahtles, aga praegu töötab Jüri koos teistega ja ka esimene palk on juba saadud.

Jüriga on meeldiv vestelda poliitikast, teaduse uuematest saavutustest ja üldse päevakajalistel teemadel.

Tore, et meil on selline tõsine ja asjalik Jüri.

VÄIKE PÄKAPIKK INGER

Küll oleks elu igav, kui meie hulgas ei oleks pisikest Ingerit. Hommikul ta tuleb suure kiiruga ja poriseb, et ta on jälle midagi koju jätnud. Uksel ütleb tere ja kohe jookseb koju tagasi.

Aega on Ingeril kogu aeg vähe, sest ta pakub ennast kohe appi, kui midagi on vaja teha. Pärna tänava noortele on vaja raamatukogust raamat tuua ja juba Inger läheb jooksuga raamatukokku, raamat toodud ja kohe viib ta selle Pärna tänavale. Tagasi keskusesse ja usinasti käsitööd tegema.

Ingeril on raske teha käsitööd, tema käed on väga haiged, aga see ei ole kunagi saanud tegemistes takistuseks. Inger õmbles oma voodile lapiteki, õmbles õe pisikesele beebile lapiteki ja tegi ka tellimistööna väikese lapiteki.

Inger töötab ka meie asutuses päevakeskuse koristajana ja abilisena Pärna tänavas, tema ülesandeks seal on lõunasöögi ja õhtusöögi viimine.


RÕÕMURULL MALLE

Malle tuli meie päevakeskusesse Virtsust. Neli päeva nädalas tuleb Malle hommikuse bussiga Virtsust Lihulasse.

Malle on hommikul esimene, ta tuleb alati hea tujuga. Tema rõõmus meel ja südamest tulev naer panevad päeva alati särama.

Mallele meeldib teha käsitööd ja õppida ikka midagi uut juurde. Oma valmistatud käsitööd on ta kinkinud Virtsus elavatele sugulastele ja oma meisterdatud kaardid saatnud Ida-Virumaal elavatele sugulastele.

Malle töötab meie asutuses õues koristajana. Lillepeenrad olid terve suve meil alati korras, sügisel said kõik lehed ilusasti riisutud ja selle aasta üürikese talve jooksu oli lumi alati roogitud ja libedusetõrje tehtud. Malle oskab ise näha milline töö vajab tegemist.


USIN TÖÖMESILANE AIVI

Meie tublit Aivit jagub igale poole. Hommikul kiiresti päevakeskusesse ja kohe teistega koos tegutsema. Lõuna ajal juba kiiresti sõpradele appi ja sealt edasi oma korteriühistule kuuluvat maaala niitma ja õhtul tööle.

Aivi töötab Lihula maaparanduses koristajana, seda tööd on ta teinud juba aastaid. Töökollektiivis hinnatakse Aivit väga.

Tänu oma töökusele on Aivil oma korter, see on päris tema oma. Ta kogus aastaid raha ja ostis oma unistuste kodu. Aivi unistuseks on sisustada oma kodu ostes sinna uut mööblit, tema selle aasta suuremaks ostuks oli garderoob ja nurgadiivan.

Päevakeskuses on Aivi tubli pusle meister, tema kokkupandud pusle kaunistab meeste osakonna söögisaali. Veel aasta tagasi tahtis ta olla omaette teises toas ja nokitseda pusle kalla. Nüüd aga on Aivi koos teistega ja võtab alati osa ühistest tegemistest. Suvel pidasime päevakeskuse tagahoovis Aivi sünnipäeva, kus sünnipäevalaps rõõmsalt Aivariga tantsu keerutas.


TANTSULÕVI TÕNU

Tõnu on päevakeskuse ratastoolipoiss, kes vahel võib üllatada meid oma tahtejõuga.

Veel aasta alguses oli Tõnu meil selline vaikne, kui võimalik oli siis pigem tukkus vaikselt omaette.

Lumi sulas ära ja Tõnugi ärkas talveunest üles. Ühel päeval teatas ta meile, et tahab tantsu lüüa. Panime siis tantsumuusika taustaks ja Tõnu tõusiski ratastoolist ja tantsis meiega tervelt ühe tantsu. Kevadel oma sünnipäeval oli ta juba päris ehtne tantsulõvi.

Nüüd on käes jälle talv ja Tõnu terviski ei ole päris korras, aga päevakeskuses käib ta rõõmsalt edasi. Tantsimiseks praegu jõudu napib, aga seltskonnahing on ta ikka.